Ajal, mil globaalselt kasvab mahepõllumajanduse ja mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv, et vastu tulla tarbijate üha kasvavale nõudmisele puhta toidu ja maheda elustiili vastu, seisab Eesti mahemõtteviisi teelahkmel.

Selle asemel, et rahvusvahelisel turul viimase verepiisani omavahel võistelda, peaksid kodumaised mahe põllumajandusega tegelevad ettevõtjad koonduma ning viima siseriikliku konkurentsipunkti riigipiirist väljapoole. Vaid nii saavutame läbilöögivõime maheriigina.

Maheda põllumaa osakaalult on Eesti Euroopas teisel ja maailmas viiendal kohal. Üha valjemalt kuuleme nende inimeste häält, kes oskavad väärtustada jätkusuutlikku ning keskkonnateadlikku terviklikku mahedat mõtteviisi. Mahe ei ole vaid enam toit, vaid elustiil, keskkond, väärtushinnangud ja kultuur.

See, kuidas oleme jõudnud tänaseni, ei vii meid enam edasi.

Toimuma peab palju suurem muutus mõtteviisis, et säiliks see, mille üle oleme e-Eesti kõrval uhked ning mis osa meie identiteedist – Eestimaa puhas loodus, õhk, toit ja keskkond ja pärimuskultuur.

Tutvustame uhkusega turistidele, kui puhas on meie õhk ja kuidas 51% Eestimaa pindalast katab potentsiaalne mahe mets. Täna enam jutust ja kiitmisest ei piisa, sest mahe-Eesti mõtteviis on jäänud pigem üksikute indiviidide ja organisatsioonide unistuseks, mitte ühtseks visiooniks ja sihiks, mis ühendaks otsustajaid idee sisuliste edasikandjatega ja riigiga laiemalt.

Vajalik on hoogustada ja toetada siseriiklikku koostööd, et mõistaksime ühtmoodi, millised on meie võimalused rahvusvaheliselt maheriigina silma paista. Hoopis hädavajalikum on koondumine, et suudaksime suurel maailmaturul näidata enda võimsust ja võimekust maheriigina. Vormistatud mõtetest peavad saama reaalsed mõõdetava tulemusega tegevused. Luua on vaja süsteem, mille algseks platvormiks on juba loodud mahemajanduse tervikprogramm. See on riiklikult heaks kiidetud, aga seisab ometi riiulis.

Sertifitseeritud mahe tooraine ehk riiklikult kontrollitud toodete eksportijatena võiksime rinda pista maailma teiste suurtootjatega. Ometi oleme praegu olukorras, kus Eesti mahetoidutööstus peab importima toorainet sisse selle asemel, et seda osta kohalikelt mahetooraine tootjatelt.

Maailmas on palju suurepäraseid näiteid, kuidas välismaistest maheühistutest partnerid on oma süsteemi ja võrgustikku üles ehitanud aastakümneid. Meie maaettevõtete jaoks on loodud aga selline olukord, kus enamus meetmeid toetuste saamiseks suunab üksteisega konkureerima ning ettevõttel üksinda tervet tarneahelat looma, turundama jne. Koolides ja ülikoolides napib ühistegevuse loenguid ja koolitusi, mis aitaksid luua tugevat vundamendi ühistegevuse tekkeks.

Kuigi Eesti mahepõllumajandus on ametlikult tähistanud 30 tegutsemisaastat, oleme tänaseks kaotanud väärtuslikku aega.

Oleme jäänud tuntavalt maha samal perioodil tegutsenud nii põhjanaabrite kui Euroopa riikide mahepõllumajanduse riigi sisese süsteemi loomisel. Ei saa ära unustada, et üle maailma tegutsevad mahesektoris üldiselt keskmised, väikesed ja mikroettevõtted, kelle jaoks pole mõtet luua suurettevõtete stiilis meetmeid ja toetusi, mis suunavad neid omavahel vaid võistlemist ja konkureerima. Täna näeme tulemust, mil Eestis toimetavad paljud tootjad üksinda, ilma väärtusliku sisendita turu nõudlusegi koha. Hiljem selgub, et nad pole konkurentsivõimelised ei oma toote mahult, tarnekindluselt, ladustamise võimekuselt ja ehk isegi toote hinnalt.

Kui seni oleme väitnud, et viimased 10 aastat õppisime soomlastelt ja teistelt Põhjamaadelt, kuidas ja mis üldse mahepõllumajandus on, siis nüüd on viimane aeg, et pöörata fookus tootmismahtude suurendamisele läbi ühis- ning koostöö, üle-riikliku kommunikatsiooni ja ettevõtete tarneahelate loomise, et jõuda kuidagigi järele kasvavate tarbija ootustele ning tagada siseriiklik mahetoorainega varustatus.

Tootjad ja kauplused ka Eesti on tõestanud, et mahetoidu tarbimisnõudlus võib kasvada aastas ligi 20%.

Kauplused ja tööstused reageerivad koheselt sellisele nõudlusele ja varustavad nii tarbijaid kui tööstusi import mahetoorainega, mil kohalikul turul pakutu puudub, on liialt kallis või kättesaamatu. Ettevõtetel pole paraku aega, et toorainekoguseid üle Eestimaa kokku otsida ja komplekteerida.

Meie eesmärgiks ei tohi olla olukord, mil kohalikud mahetootjad on sunnitud säärast konkurentsirallit kõrvalt vaatama, nähes, kuidas lasteaedades ja koolides on laual Itaalia, Soome ja Poola mahetoit.

Selleks tuleb luua riigi tasandil süsteem, mis arvestab kõikide tegevusetappide eeldustega, mida on vaja meie kõigi toidulaua, õppeasutuste ja tööstuste varustamiseks kohaliku mahetoodanguga. Taolist süsteemi ei suuda luua põllumees ise. Tema kasvatab kogutud teadmiste ja oskustega väga head mahetoodangut. Organic Estonia on selle tegevusega algust teinud ning ootab riigi poolt nüüd kaasa tulemist, toetamist ja sektori väärtustamist.

Eesti on ja jääb väikeriigiks ja mahe tootmismahtude kohapealt. Ometi suudavad meie põllumehed toota mahetoodangut meile endile söömiseks ja varustada ka väiksemaid mahetööstusi ja ettevõtteid. Meie eesmärk peaks olema aga suurem – kõrgema lisandväärtusega ja sertifitseeritud eksklusiivtoodete tootmine välisturule ning vastavalt sellele ka kõrgema hinnaga müük maailmaturul. Kõike seda saame pakkuda, sest hoiame enda mahedat ja puhast keskkonda rohkem kui ükski teine riik. Meie mahetooteid tuntakse läbi erilise maheriigi maine.

Ühiselt tegutsedes saame garanteerida, et suudame stabiilselt mahetoorainega varustada nii nimekaid tegijaid kodumaal kui suurel ülemaailmselt eksportturul. Majanduslik ühistegevus võimaldaks kasvatada ekspordimahtusid ja mahetooraine toodangut tervikuna.

Eestil on vaja tugevat rahvusvahelist narratiivi ja mainet, mis aitaks eristuda. Täna, veel, on meil loodusega kooskõlas toimiv ja üha laienev mahepõllumajandus ja mahemajandus.

Julgustan mahetootmisega tegelevaid ettevõtteid rohkem vaatama naabri poole ja võimalusel oma toodangu mahud ühildama. Koostöö edeneb mitte ainult tänu teadmistele, vaid teadmiste, oskuste ja arusaamiste ühtsusele. Suuri tulemusi on enamasti võimalik saavutada vaid üheskoos. Seeläbi saab mahetoodanguga rõõmustada nii siseriiklikke tarbijaid kui suurkliente kodumaast eemal. Meie mahe elustiil on meie privileeg.

Kui me räägime Eesti eesmärgist toetada kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist, edendada maaelu ja luua sinna töökohti, hoida põhjavesi puhtana ja muld viljakana, siis mahe eluviis on üks tugevamaid eeldusi selle idee ellu viimisel. See on väärtus, mis rahvast ühendab ja mille üle saame olla uhked. See on siht, kuhu peaksime teel olema.

Artikli allikas: Eesti Päevaleht 3.01.2020 https://epl.delfi.ee/arvamus/organic-estonia-juht-iga-eesti-mahetootja-toimetab-omaette-tulemuseks-soome-ja-poola-mahetoit-me-koolisooklateks?id=88558195