Mahe-Eesti juhitud mõttekojas Ökomässul eelmisel nädalavahetusel räägiti muu hulgas ka Eesti mahepõllumajandust reguleerivatest seadustest ning nenditi, et mahetalunikele takistavamad need kohati tublisti.
Eestis on praegu 170 000 ha mahepõllumaad. Teame, et suur osa sellest seisab jõude või ei ole just ülemäära tootlik, samas potentsiaal on suur. Võrdluseks: Taani mahepõllumaa moodustab hektarites pea sama suure ala kui Eestis – ca 180 000 ha – aga mahetoodangu müügikäive ja eksport on neil võrreldamatult suurem.
Kui Taani maheturu müügikäive oli 2015. aastal lausa 935 miljonit eurot, lisaks eksport 230 miljonit ja import 255 miljonit eurot, siis Eestis teame vaid kohaliku mahetoodangu müügikäivet, mis on 11,5 miljonit eurot (2014), teisi numbreid pole mõõdetud. “Meie pind suudaks tegelikult kogu Eesti mahedalt ära toita,” kinnitab Ökomässu mõttekoja paneelis osalenud mahetalunik Arvo Purga.
Paraku seisab Eesti suur potentsiaal jõude. Mahetalunikke on meil praegu küll üsna palju ca 1700 (võrdluseks: Taanis ca 2600), aga nende toodang on väike ega suudaks mingil juhul kogu Eesti varustamisest praegu unistadagi. Lisaks on suur osa Eesti mahetoodangust märgistamata ehk kohalikul mahetootjal jääb kõrgem hind saamata. Ühe põhjusena kindlasti seetõttu, et mahemajandust puudutav seadusandlus läheb Eesti mahetalunikele aina keerulisemaks, nagu nenditi Ökomässu Mahe-Eesti mõttekojas.
“Seadusi tehakse tihti ümber, iga viie aasta tagant peab mõtlema, mida edaspidi kasvatada tasub,“
kinnitab Arvo Purga, kes on ka 1989. aastal asustatud Biodünaamika ühingu üks alusepanijaid. Saidafarmi peremees Juhan Särgava tõi näite, kuidas tema ei saa enam mahedalt kasvatatud pulli liha mahedana müüa. Uus seadusesäte nõuab, et mahemajanduses oleks loom vabalt peetud. “Kes pulle tunneb, saab aru, et olgu ta mahe või mitte, pulli peab lõa otsas pidama, muidu on ohtlik. Ehk ma teen siis nii, et
kasvatan ka edaspidi oma pulle mahedalt, aga vahetult enne tapale saatmist viin ta “maheda” nimetuse alt välja.”
Mahe-Eesti üheks ülesandeks on Eesti mahemajanduse probleemseaduste kaardistamine, et leida üles need seadusepügalad, mis põhjendamatult takistavad või ei soodusta mahepõllumajanduse arengut: ”Kui Taani 20 aastat tagasi seadis fookusesse maaelu ja mahetoodangu, oli tema esimeseks ülesandeks lihtsustada mahetootjatele mõeldud reegleid ja nõudeid, mis aitaks tootjatel keskenduda mahu suurendamisele ja kvaliteetse tooraine pakkumisele, lisaks oli tähtsaks kõrvalülesandeks kasvatada ekspordinumbreid,” kommenteerib Mahe-Eesti eestvedaja Krista Kulderknup.
Praegu on kogenud mahetalunike sõnul Eestis selline olukord, kus vaid pikaajalised praktikakogemused aitavad talunikel seaduste paranduste järel uutest juhistekeerisest end “läbi vingerdada” . “Me peame muidugi asja huumoriga võtma, ei tohi seisma jääda, tuleb kõigest üle saada,” ütleb Särgava.
Miks siis meie mahepõllumajanduse seadused on nii keerulised? “Minu hinnangul võetakse meil vastu seaduse parandamise seadused , kuna loetakse Euroopa Liidu määrusi liiga täpselt,” muigab Särgava. Aga elu ei jää seisma ja mahetalunikud kasvatavad mahevilju edasi. Purga kinnitab, et neil on suured plaanid: “Viieteist aastaga loodame üle Eesti luua võrgu, kus tarbija saab osta head kodumaist toitu, võrgustiku “otse-tootjalt-tarbijale”. Ja siis ei tohiks hinnad olla kallimad kui poe Poola toodangu hinnad. Viis aastat oleme sellega juba tegelenud ning meie eesmärk on, et kogu Eesti oleks “võrgusilmadega” kaetud, et igal pool oleks huvilistele mahetoit kättesaadav mõistliku hinnaga.”
See on ju meie tervis, mis on siin kaalul.
“Täna vaadates rahvusvahelist maheturu arengut ja Eesti väga väikesed mahetoodangu numbreid, peame tunnistama, et Taani riigi näite eeskujul tuleb lihtsustada mahetootjatele kehtivaid seadusi, mis aitaks neil keskenduda põhitegevusele ehk tootmisele,“ räägib Krista Kulderknup.
Helen Arusoo
