Läänemaa mahemajanduse seminari 10. detsembril avas Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup öeldes, et mahemajandusest on võimalik kujundada Läänemaa bränd. Selleks loovad hea eelduse puhas loodus, NATURA-alad, rabade ja metsamaa rohkus.

Organic Estonia tegevjuht tutvustas seminaril mahemajanduses kasutavaid kaubamärgisüsteeme alates mahemärkidest ja lõpetades UNESCO-ga. Krista Kulderknup kinnitas, et Eestil on tugev potentsiaal jõuda riigi poolt püstitatud eesmärgini, et 51% kogu maismaa pindalast on mahemaa. Ta selgitas, mida põhjamaad teevad mahemajanduses täna teisiti kui Eesti, kus mahemajanduse arengud on veel tagasihoidlikud.

Kulderknup viitas ka mahetrendide arengutele Euroopas – algselt oli “mahe” vaid toiduga seotud termin, kuid nüüdseks on mahe muutunud elustiiliks, mis on hõlmamas kõiki eluvaldkondi. Mahetoode peab olema puhas mürkidest ja tervislik ning seda suundumust peab hakkama toetama Eesti kui maheriigi kuvand. Eestil on ressursse, mida väga hinnatakse välisriikides: mahe elustiil, elulaad ja pärimus on see, mille alusel me suudame eristuda rahvusvahelisel tasandil – see on baas, millele saab rajada riigi mahebrändingut.

Vaimuvaesust, mille tulemuseks on odav toode, on aina raskem müüa. Meil on vaja lahendada probleem, et tootja teaks, mida toota ja kuidas tarbijal oleks võimalik seda tootja poolt loodud mahedat toodet kätte saada. Selliseid arenguid toetab nii Põhjamaade Ministrite Nõukogu kui Euroopa Liit.

Organic Estoniast on tänaseks kujunenud riigile arengupartner mahemajanduse arengute käivitamisel. Maheturundus on sertifikaaditurundus, mille abil on võimalik mahetoodet üles leida ja mis tagab tarbijale toote kvaliteedi. Eelnevat toetab ka Eesti riigi poolt 2017. aastal vastu võetud mahemajanduse tervikprogramm 2018-2021.

Helen Arusoo, Organic Estonia väliskoostöö projektide koordinaator, tõi oma ettekandes välja, et Eesti peamiseks maheeesmärgiks on tõsta mahemaa osakaal 51 protsendini. Et teadvustada mahemajanduse potentsiaali, on tänaseks välja arendatud mahekaardi rakendus Maa-ameti, Põllumajandusameti ja Organic Estonia koostööna. Kaardirakenduse väärtus on selles, et sealt saab vaadata, kus mahemaad Eestis asuvad.

Organic Estoniale tulid sügisel appi Soome vabatahtlikud ettevõttest Greenstep OY, kes aitasid meil teha valmis 120 MAHEALA silti. Soome suursaatkond Eestis soovis tunnustada Eesti riiki ja valitsust ning mahemajanduse tervikprogrammi edendajaid mahemajanduse eesmärkide elluviimisel ajal, mil Soome Euroopa Liidu eesistumise peateemaks on keskkond ja jätkusuutlik tulevik. Soome on Euroopa Liidu eesistuja riik perioodil 1. juuli – 31.detsember 2019.

Mahemajanduse arengu aluseks on muuhulgas teadusarendustegevus. Mahemajandust arendades on võimalik muuhulgas maandada nii tervise- kui keskkonnariske. Näiteks nii Eestis kui mujal maailmas on vee kvaliteedinäitajad olnud tõukejõuks muutmaks iganenud mõtteviise ja harjumusi.

Head eeskuju mahemajanduse arendamisel ei pea kaugelt otsima. Taanis suunatakse mahemajanduse arenguid üleriigiliste kampaaniatega. Näiteks karjalaskepäev (Taanis Rõõmsa Lehma Päev) on tõusnud Taanis riiklikuks pühaks, mida tutvustab Taani kuningakoda eesotsas Taani printsessiga. Taani karjalaskepäeva eeskuju sobiks sama hästi ka Eestis mahemajandust toetama, sest tegu ju eestimaalastele väga tuttava iga-kevadise talu traditsiooniga.

Helen Arusoo lisas, et mahemajanduse arenguideid on vaja katta ka vahendite ja tegevuskavaga nii nagu see arenenud riikides kombeks on ja seda nii maakondade kui riigi tasandil. Mahemajandus ja mahekultuursus võiks olla potentsiaal, mis oleks üks osa Eesti kohalikust identiteedist. See on kokkuleppe ja süsteemi loomise küsimus.

Eestis soovib ennast esimese maheda maakonnana teadvustada Setumaa ja samas suunas mõtleb täna ka Saaremaa. Selle kuvandi üheks osaks on muuhulgas koolide ja lasteaedade üleminek mahetoidule.

Targa küla idee võiks samuti luua arenguvõimalusi ja seost mahemajanduse arenguga, toetades vastavat elulaadi. Eestile saaks siin olla eeskujuks Prantsusmaal ja Taanis välja arendatud restoranide toidukultuuri võistlused, et tutvustada puhta toidu teemat. Eesmärgiks on üle minna mahetoidule, mille üheks oluliseks tulemuseks oleks ka tervise sääst. Samasugused initsiatiivid on tärkamas üle maailma nii USA-s kui Hiinas.

Läänemaa seminaril osalenud restoranide omanikud tõid aruteludes välja, et neile pakub tegelikult vägagi huvi muuta restoran mahedaks, aga selle visiooni elluviimisel on takistuseks bürokraatiale kuluv aeg ja energia, mida tuleks mingil mõistlikul viisil tasakaalustada. Üks võimalus on näiteks maksusoodustused sellise tee valinud toitlustajatele, ettevõtetele.

Ülevaade seminarist jätkub 2. osaga, vaata siit https://www.organicestonia.ee/2-osa-laanemaa-mahemajanduse-seminari-jarelkaja/

Kokkuvõtte Läänemaa mahemajanduse seminarist tegi Einar Einland, toimetas Mare Timian.