Samm Mahe-Eestile lähemale

kliimabussi-meeskond

Allkirjastatud Pariisi lepe on pidutsemist väärt

Möödunud reedel allkirjastas keskkonnaminister Marko Pomerants New Yorgis Pariisi kliima kokkuleppe. Täna tähistab Eestimaa Looduse Fond seda peoga.

Mida uus kliimalepe muudab võrreldes paljukirutud 1997. aasta Kyoto protokolliga, mille seatud sihid jäid ju saavutamata? “Kyoto leppega ei liitunud tookord väga paljud võtmeriigid nagu USA ja Hiina,” kommenteerib ELF-i juhatuse esimees Silvia Lotman. “Praegu tekkis Pariisi leppega suur potensiaal päriselt midagi muuta, sest nüüd on leppega liitunud ka USA ja Hiina ning kokku suur arv riike –195. Nüüd võib tõesti midagi ka õnnestuda.”

Pariisi kliima kokkulepe pole sisuliselt uus lepe, vaid Kyoto protokolli jätk. “Riikidel oli vaja juba sellepärast kokku saada, et teada, mis saab pärast Kyoto aegumist.” Lotmani sõnul on lisaks ELFi-le leppe sisuga rahul suur osa üleilmseid keskkonnaorganisatsioone nagu näiteks Greenpeace, aga paljud inimõigusorganisatsioonid on väljendanud Pariisi leppe suhtes ka pahameelt. “”Pariisis läbirääkimistel nõrgendati oluliselt vaesemate ja suuremat kahju kannatavate riikide võimalusi saada ōiglast kompensatsiooni,”  kommenteerib Silvia Lotman. “Need riigid ei saa nõuda vastutust kohtu kaudu lääneriikidelt, kes neile kahju on tekitanud.”

 

Lepe vajab konkreetset tegevuskava

Suure potensiaaliga leppe sündi tähistab Eestimaa Looduse Fond täna Von Krahli teatris koos kliimabussi rahvaga, kes möödunud sügisel Pariisis käisid leppe sõlmijatele kaasa elamas ning samuti koos  kliimabussi toetajate ja hooandjatega.” Loodetavasti tuleb minister ka peole ja näitab pastakat, millega leppe allkirjastas,” muigab Lotman.

Lepe ei tähenda loomulikult, et kliima on nüüd päästetud. Lotmani sõnul on praegu selgelt puudu siht, kuidas liikuda püstitatud eesmärgi poole – hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C.  “Kui tegevuskavasid üle ei vaadata, jõutakse praeguste plaanidega ikkagi 3°C temperatuuri tõusuni,” arvab Lotman. Eesmärk on hoida maailma keskmist temperatuuri tõusu aga 1,5°C  juures.

Lepe jõustub, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab hinnanguliselt vähemalt 55% kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.”Kavatseme sellel silma peal hoida ja teada anda, kuidas ratifitseerimisprotsess läheb,” lubab Lotman. Alles seejärel asutakse sisulisi rakendustegevusi kavandama.

 

Põlevkivitööstust peab piirama

Eestis puudutab lepe eelkõige põlevkivitööstust kui suurt süsihappegaasi tootjat. “Mina tahaks näha radikaalset, selget strateegiat, kuidas põlevkivi kasutamist pikapeale lõpetada. Mitte kiirustades, vaid kaalutletult. Aga praegune põlevkivi arengukava seda ei puuduta. Meil on endiselt väga mugav oma süsinikubilansis edusamme näidata, kuna meie süsiniku emiteerimise algaastaks kinnitati omal ajal 1991, mil põlevkivikaevandused töötasid suuremas mahus ka Venemaa tarbeks.”

 

Mahe-Eesti aitab Pariisi lepet täita

Lotmani sõnul on oluline osa kliimaleppe seisukohalt maakasutusest tuleneval süsnikul. Iga riik peab leppe kohaselt tegema kasvuhoonegaaside statistikat ning arvestama maakasutuse süsiniku emissiooni. “Põllumaade mahemajandus, metsade ja soode hoidmine on tähtis. Maakasutus on võrreldav fosiilkütuse teemaga,” kinnitab Lotman. “Näiteks intensiivpõllumajandusele väetiste tootmine on väga energiamahukas. Metsade intensiivne raiumine on kliimaküsimus. Oma süsinikublianssi arvestades ei tohiks me rohkem metsi maha võtta  kui juurde kasvab. Põllumajandus peab hoidma turvasmullad korras – kas püsirohumaadena või mahedana, sest intensiivse kündmisega eraldub turba lagunemisel ju süsnik. Hoida metsa, soid, mahepõllumajandust – see on kliimaleppe sisu,” kinnitab Silvia Lotman.

Helen Arusoo

Comments

comments

You may also like...