Eesti ühisalal tänavu veebruaris Nürnbergis toimund mahemessil Biofach osalesid Chaga, Magusameistrid, Salvest, Loodusvägi, Estvita Pro, Rõngu Mahl, Saaremaa Piimatööstus, ja Prana Organics.

Esmakordselt toimus eile Organic Estonia eestvedamisel ümarlaud, kus arutati Eesti maheekspordi eeldusi ning detailsemalt räägiti Eesti puhta looduse kuvandi kasutamisest messi väljapanekutel.

Messil osalenud Eesti mahefirmad leidsid, et Organic Estonia väljatöötatud ja EAS-i teostatud mahepindala sõnumist oli ühisstendil kasu. “Meie stend ütles, et Eestis on 30 protsenti mahemaad – selle võiks jättagi peasõnumiks, kirjeldamaks meie riiki,” kinnitas messil osalenud ettevõtte Loodusvägi asutaja Kristjan Õunamägi, “aga meil on argumente veel – puhas õhk, vesi. Soomlased näiteks olid oma puhta looduse kuvandi välja toonud veel selgema visuaaliga.”

Organic Estonia mahe-ekspordi ümarlaual kõneleb EAS-i rahvusvahelise müügi valdkonna juht Elar Ollik eestlaste koostööprobleemidest.

Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup kommenteeris, et metsapiltidele lisaks on alati vaja ka kindlaid fakte, mis puhta looduse olemasolu teaduslikult kinnitavad: “Puhta maa kuvand on riigi tugev väärtuspakkumine, see on aga usutav siis, kui seal on arvud taga.”

Mullu Organic Estonia korraldatud maheprogrammi töötubades selgus, et Eestis on puudu katuseorgansatsioon, mis seisaks hea mahemajanduse ühendatud sektorite eest. “Oleme alustanud jaanuaris uute liikmete – mahe-ettevõtete – vastuvõtmisega,” ütles Krista Kulderknup, “Üks meie laienemise eesmärke on välja töötada ja pidevalt uuendada sõnumeid Eestist kui suure maheala ja puhta õhuga riigist, et eksportivatel ettevõtetel oleks tugev tõendusmaterjal päritoluriigist.”
Biofachi messi külastanud klientidelt kuuldi ka, et Eestit teatakse hästi kui e-riiki. “Need kaks teemat – puhta looduse ja e-riigi sõnumi – võiks väljapanekutes ühendada, see tundub mulle väga hea mõte, ” kommenteeris Kristjan Õunamägi.

Maheümarlaual kõneldi ka Eesti ettevõtjate koostöö probleemidest. “Me püüame EAS-iga aidata lahendada igipõliseid Eesti koostöö probleeme, ” kinnitas EAS-i rahvusvahelise müügi valdkonna juht Elar Ollik. “Üks on see, et ei teata teineteise tegemistest. Oleme tihti näinud messidel, et üks Eesti ettevõte avastab, et teine ettevõte asub üle tänava ja valmistab neid asju, mida esimene Türgist on ostnud. Teine on, et eestlased näevad välisturul üksteises konkurenti. Tõelised konkurendid on aga seal, kuhu tahetakse eksportima minna. Soovime, et eestlased välisturgudel hoiaks rohkem raha kokku ja teeks asju ühiselt.”

Järgmine Organic Estonia ümarlaud “Looduskosmeetika sektori ekspordivõimalused” toimub 5. aprillil.

Helen Arusoo