Organic Estonia 3. sünnipäeval: loodus ja majandus peavad üksteisele käe ulatama

Organic Estonia 3. sünnipäeva tähistavad koos Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknupuga (vasakult) organisatsiooni tegevusele oluliselt kaasa aidanud Teenusmajanduse Koja Nõukogu liige Evelyn Sepp, ettevõtja ja endine Arengufondi juht Pirko Konsa, Mari-Liis Aren Maa-ametist ja Sulev Õitspuu Maa-ametist. Foto: Joel Kirsipuu

Kolmapäeva toimunud Organic Estonia 3. sünnipäevapeol selgitas omaaegne Arengufondi eestvedaja Pirko Konsa, miks kolm aastat tagasi just Organic Estonia idee Eesti järgmise sajandi juhtivaks arengusuunaks valiti: “Idee oli väga lihtne: Eestil on suur hulk pinda, mis on sisuliselt mahe, ja miks mitte seda kasutada ja mahedaks kuulutada.” Tänaseks on mahepindala tunnustamise idee arenenud kogu Eesti mahemajandust hõlmavaks tervikvisiooniks ning Organic Estoniaga on liitunud 25 Eesti mahe-ettevõtet, et saada kasu läbi mahekuvandi loodavast lisandväärtust.
Kui 3 aastat tagasi valiti Eesti riigi üheks juhtivaks arenguideeks Mahe-Eesti ehk Organic Estonia, siis peeti silmas Eesti mahedaks kuulutamist eelkõige läbi mahedalt majandatud metsa-alade, mis Eesti pindalast võiks moodustada pea 50 protsenti.

Organic Estoniaga on liitunud esimesed 25 ettevõtet
Tänaseks on Organic Estonia jõudnud mahe-ettevõtlusruumi ja seda toetava kultuurimudeli loomiseni, mis aitab kaasa loodustsäästva majanduse kaudu ekspordi- ning konkurentsivõime kasvule. Võtmesõna edu saavutamisel on puhta riigi kuvandi teadvustamine. Paljud mõistavad, et Eestit konkurentsivõimet aitab maheturgudel sisenemisel tagada riikliku mahekuvandi teke. Ettevõtjat aitab see toote hinna kujundamisel. Ettevõtjal peaks saama lisandväärtuse loomisest rohkem aimu ja oma vajadustest selgemini kaasa rääkima. Selleks on Organic Estonia kutsunud üles ettevõtjaid oma tegemistega liituma. Tänaseks on Mahe-Eesti selja taga 25 ettevõtet. “Mõtlesime, et nüüd on aeg edasi liikuda uue tegutsemise mudeliga, kus ka ettevõtted saavad arengus kaasa rääkida, ” kommenteerib MTÜ Organic Estonia juhatuse liige Erki Peegel. Tema sõnul on vaja kõigi ühist jõudu, et saavutada suuremat kõlapinda mahemajandusele tervikuna: “Ei pea ühiskonna tasandil karjuma üksteise peale “majandus” ja “loodus” , nagu see viimasel ajal meil toimub. Need kaks ei pea vastanduma. Vaja oleks teha selgeks, et mahemajanduse kaudu saavad looduskaitsja ja ettevõtja üksteisele käe ulatada.” Erki Peegli sõnul peaksime mõtlema ka sellele, et Emajõe äärde plaanitava tselluloositehase võimaliku fosforireostuse kokkuarvutamisel ei ole keegi kõnelenud mahepõllumajanduse teemast. Peaksime korra mõtlema, et reostuse tase on jões kõrge just läbi intensiivpõllumajanduse ja äkki peaks esmalt üles kutsuma põllumajanduse suunamuutuse kaudu loodust säästma.

“Läbi Mahe-Eesti idee saavad looduskaitse ja majandus üksteisele käe ulatada,” loodab Organic Estonia juhatuse liige Erki Peegel (vasakul). Pildil koos Biomarketi juhti Priit Mikelsaarega, kes kuulub MTÜ Organic Estonia nõukokku, mille liikmeteks on ka Salvesti tegevjuht Lauri Betlem, Metsavennatalu peremees Meelis Mõttus, Biomarketi omanik Priit Mikelsaar ning Chaga Health tegevjuht Eva Maran. Foto: Joel Kirsipuu

Ühised väärtused Keskkonnaministeeriumiga
Organic Estonia idee olulist mõju Eestile tunnistas sünnipäevapeol ka Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt: “Organic Estonia ja Keskkonnaministeerium jagavad ühiseid väärtusi. Me oleme tahtnud – aga pole võib-olla hästi osanud – oma puhast keskkonda n-ö turustada. Meie koostöö Organic Estoniaga peab aina tihedamaks muutuma, sest Keskkonnaministeerium peab samuti vajalikuks meie maa rikkusi teistele näidata.”

 

Helen Arusoo