Mahetoodete turg Põhjamaades kasvab

Mahetoodete-turg-kasvab
Põhjamaade maheorganisatsioonide arvutuste kohaselt kasvasid eelmise aasta näitajate põhjal kohalik mahetoidu müük ja nõudlus nii Rootsis, Taanis kui Soomes. Tasapisi kasvab ka Eesti mahetoodete turuosa.

Kõigepealt heidame kiire pilgu naabrite mahetoodete turule. Rootsi uuringufirma Ekoweb teatas jaanuaris 2016 Rootsi maheturu muljet avaldavast kasvust – 39 protsenti, kus arvesse võeti nii toidu kui alkoholi müüginumbreid.

Sellega jätkab Rootsi 2014. aasta pöörast kasvutendentsi, mil mahetoodete turu maht kasvas lausa 41 protsendi võrra. Arvutused näitavad, et ka maheturu osakaal on ülejäänud turust haaramas aina suuremat tükki. Kui 2013. aastal moodustas mahetoodete osakaal koguturust 3,9 protsenti, siis 2014. aastal juba 5,6 protsenti, ning 2015. aastaks on jõutud 7,7 protsendini koguturust. Sellega jõuab Rootsi järele Taanile, kes hoiab endiselt mahetoodete tarbijate esipositsiooni, olles maailmas esikohal kui kõige suurema maheturuosaga riik. Taanis haarab see nüüd ligi 8,3 protsenti turust. Taani ambitsioonid saada tõsiseltvõetavaks mahemaaks ning teha “toidu revolutsiooni”, nagu pöidlahoidjad loodavad, näivad aina reaalsemad ning selle nimel teeb riik suuri pingutusi.

Eelmisel aastal võttis valitsus vastu otsuse aastaks 2020 kasvatada mahemaa pindala topeltsuureks ning tagada avalike asutuste söögikohtades mahetoidu osakaaluks 60 protsenti. Ka Rootsi loodab, et aastaks 2025 kasvab nende mahetoodete turg praegusega võrreldes pea kahekordseks. Soomlaste mahetoidu osakaal toidukaubanduses kasvas 2015. aastal tubli 7 protsendi võrra, samal ajal kui muu jaekaubanduse müük langes. Mahetoodete turuosa Soomes on siiski tagasihoidlikum kui Rootsis ja Taanis: 1,8 protsenti.

 

Eesti maheturg ja mahepõllumaa kasvab tasapisi

Eestis on võrdlusaluseks võtta aasta varasemad näitajad 2014. aasta statistikast, mida Eesti Konjunktuuriinstituut avaldas mullu novembris pealkirja all “Mahedana müüdud toodangu  osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis”. Tegu pole koguturu müügi analüüsiga, kuhu on haaratud nii Eesti kui välismaa mahetoodete müük kohapeal. Seepärast pole need arvud otseselt ülaltoodutega võrreldavad. Ent analüüs näitab meile vahest kõige tähtsamat, kuidas Eesti omatoodangul läheb.

Üldiselt pole tulemused Eesti jaoks kehvad ei mahepõllumaa näitajate ega mahetoodete tarbimise poolest. Potentsiaal on meil suur: hektarite poolest rahvusvahelises võrdluses oleme 2014. aasta andmete järgi mahepõllumajandusmaa (sh üleminekuajal olev maa) hektarite poolest EL-i riikide seas 18. kohal, maailmas 37. kohal. Oleme nii kõrgel kohal vaid absoluutarvu poolest: mahemaad on meil 155 560 hektarit! Seda on rohkem ainult 36 riigil. Kui vaadata aga mahepõllumajandusmaa osakaalu kogu põllumajandusmaast, siis selles pingereas asub Eesti veel kõrgemal – EL-is 3. kohal, maailmas 5. kohal (arvestatuna 2014. aasta andmete järgi).

Kasutatava mahepõllumajandusmaa pind on järjepidevalt igal aastal kasvanud ning kasvutempo on kiirem kui kogu põllumajandusmaa pinna suurenemine, mistõttu laieneb ka mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaast. 2014. aastal moodustas mahepõllumajandusmaa 16,2% kasutatavast põllumajandusmaast. Võrdluseks näiteks 2004. aastal oli mahepõllumajandusmaad vaid 5,7%.

 

 

Müügi näitajad konkreetsemalt

Mahetoodete müügi näitajad pole meil läbi aastate olnud nii esinduslikud kui Rootsis ja Taanis, kuid siiski on tasapisi tõusuteel ka meie mahetoodete tarbimine. Konjunktuuriinstituudi aruandest selgub, et kui mahepiima tarbimine aastal 2014 langes, siis paljude teiste mahetoodete tarbimine kasvas: maheliha müük on kasvanud 10,5 protsendi võrra ning osakaal kogutoodangust kasvas 2,1 protsendini; mahemunade müük kasvas koguni 84,7 protsenti, moodustades kogutoodangust nüüd 1,5 protsenti. Samuti kasvas mahemee müük hüppeliselt 127 protsenti ja võtab nüüd 3,9-protsendilise turuosa.

Vaatame, mis toimub teraviljasektoris. Maheteravilja toodang kasvas 13,3 protsenti, aga turuosakaal langes üllatavalt 3,4 pealt 3,1 protsendile! Viimane asjaolu tuleneb sellest, et teraviljatoodang tervikuna on Eestis tõusuteel. Vastupidi on mahedate puuviljade ja marjadega, kus toodang üldarvudes langes, kuid mahedana müüdud turuosa jätkas tõusu. Sama toimus näiteks mahekartuliga.

Teame ka, et kõikide mahetoodete turuosa moodustas 2013. aastal Eestis 1,6 protsenti ja loodame, et see portsent kasvab uute analüüside valmides.

Vaatame, mis on Eesti mahetoodete tuleviku eesmärgid. „Eesti Mahepõllumajanduse Arengukava aastateks 2014-2020“ nimetab strateegiliste eesmärkidena mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamist ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamist. Näiteks aastaks 2020 tahab Eesti tõsta mahepõllumajanduse kogutoodangu väärtuse osakaalu Eesti põllumajanduse kogutoodangust 50 protsendi võrra ning mahetoidu regulaarsete (iganädalaste) tarbijate osakaalu Eesti elanikest viia 8-lt 20-le protsendile. Need eesmärgid on jõukohased. Tähtajani on neli aastat aega ja kui kõigil on ühine siht silme ees, saab see ka teoks.

Loe ka:

“Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2014. aastal”. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2015.

“The World of Organic Agriculture. Statistics and Emerging Trends 2016” FIBL and IFOAM, 2016 TASUTA on mahukas väljaanne veebis loetav:https://shop.fibl.org/fileadmin/documents/shop/1698-organic-world-2016.pdf

 

Comments

comments

You may also like...