Mahe-Eesti on Eesti järgmine suur unistus, mis tuli pildile sama teed pidi nagu e-residentsus – läbi Arengufondi konkursi. Eraalgatusena sündinud Mahe-Eesti ideest on tänaseks teostunud esimene eesmärk. Vastavalt RMK poolt esitatud kinnitusele, et riigimetsa ei ole töödeldud mahepõllumajanduses mitte lubatud vahenditega vähemalt kolme aasta jooksul, on Põllumajandusamet RMK mitteharitavad alad tunnistanud mahepõllumajanduslikele tootmisaladele kehtestatud nõuetele vastavaks.
„Kuna seni on sõna „mahe“ olnud eelkõige kasutusel seoses toidukaupade ja mahepõllumajandusega, siis metsade mahedaks tunnistamisel oli esimene takistus leppida kokku, millest me räägime, kui ütleme “mahemets”,“ sõnab Mahe-Eesti eestvedaja Krista Kulderknup.
Nimelt on teada, et erinevalt paljudest riikidest on Eesti metsaomanikud oma metsade kasvatamisel väga mahedad – kogu meie metsaala on prii väetamisest ning pestitsiidimürke kasutatakse vaid vähesel määral, ka ei ole meil kombeks kasvatada GMO-kultuure.
Kokkuvõttes ongi siis tegemist mahemetsadega, mille kohta oleme riigimetsa osas saanud kinnituse ka põllumajandusametist. Kinnitus annab teada, et kogu riigimetsa alal toimub metsade majandamine samade reeglite kohaselt nagu mahepõllumajandusmaal.
Eesti on täis mahedat metsa
On üldteada tõsiasi, et Eesti on metsane maa. Meil on metsaga kaetud üle poole riigi pindalast, millest omakorda pool kuulub riigile – kokku 1,29 miljonit hektarit metsamaad. Seega, olles tunnistanud kogu riigimetsamaa mahedaks, lisades sinna juurde ka erametsamaad, mida samuti majandatakse mahedate reeglite kohaselt, jõuame tulemusele, et Eesti on täis puhast metsa.
Kuna eestimaalastele on see fakt nii iseenesestmõistetav, siis tasub seda teadvustada nii siin- kui sealpool piiri. Kodueestlastele seetõttu, et tunda uhkust oma puhta riigi üle ning jätkata sellel kursil püsimist. Piiri taga elavatele inimestele oleks see aga sõnum Eestist kui riigist, kus osatakse mahedalt elada.
Eesti inimestele tähendab see kindlasti ka, et nad võivad rahumeeli seenel ja marjul käia, teades, et riigimetsast korjatud saadused on tõesti puhtad. Lisaks läheb mahetootjate elu RMK metsades korjates ühe sammu võrra lihtsamaks – pole enam tarvis kohalikult metsaülemalt vastavat kinnitust küsida.
Mahe-Eesti algatus
Mahe-Eesti ehk Organic Estonia idee valiti eelmisel aastal Eesti Arengufondi konkursil “Arenguidee” üheks võiduprojektiks. Idee autorid on Krista Kulderknup, Siim Kabrits, Erki Peegel ja Katre Ratassepp. Kuigi täna tegutseb Mahe-Eesti eraalgatusliku MTÜ-na, on eesmärgiks jõuda lahenduseni, mis suudab liita paljusid tegijaid ja kaasata kogu rahvast kaasa lööma kestliku Eesti ehitamisel.
„Meie idee oli Mahe-Eesti – me mõtlesime, et läbi Eesti puhta õhu, metsa ja maa, saaksime luua Eestile soovitud kuvandi maailma silmis, millega kaasnevad mitmed hüved. Esiteks, liikudes Mahe-Eesti kursil, saame hoida oma riiki ka tulevikus puhta maana. Teiseks saame leida arukaid lahendusi majanduse elavdamiseks,“ rääkis üks idee autoritest Kirista Kulderknup.
Tänaseks on Mahe-Eesti mõtet arutatud ja arendatud enam kui 200 inimesega erinevatest valdkondadest ning idee jätkab oma arengut. Kuna üheks konkreetseks tegevuseks Mahe-Eesti plaanis oli riigimetsade mahedaks tunnistamine, siis see eesmärk on nüüdseks saavutatud. Järgmiste sammudega plaanib Mahe-Eesti jõuda ka erametsamaade mahedaks tunnistamise võimaldamiseni ning vastav töö põllumajandusametis on ka käimas.
