Mahemajanduse tervikprogramm “Organic Estonia”

Maailma suundumused ja trendid näitavad üha kasvavat huvi nii mahepõllumajanduse kui ka laiemalt mahemajanduse vastu. Maailmas tegeletakse mahepõllumajandusega 172 riigis. Maailma mahepõllumajanduse turg on perioodil 2004–2014 kasvanud pea kolmekordseks ning 10 aastaga on niššiettevõtlusest saanud arvestatav majandussektor terves maailmas.

Globaalne maheturu maht oli 2004. aastal 25,4 miljardit eurot ning 2014. aastal 72,5 miljardit eurot. 2014. aastal suurenes ainuüksi Euroopa maheturg aastaga 7,6%, mis on omakorda mõjutanud nii Euroopa maaelu kui regionaalpoliitikat. Mahesektori ekspordi osakaal on mitmetes Euroopa Liidu riikides tähtsal kohal.
Näiteks Taani (180 000 ha mahepõllumajandusmaad, 2565 maheettevõtjat) ekspordikäive on 230 miljonit eurot, mis moodustab kohalikust mahetoodangu käibest 20%. Eestis oli 2016. aastal 183 700 ha mahepõllumajanduslikku maad, mis moodustab 18% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Mahepõllumajandusmaa on ainuüksi viimase 5 aastaga suurenenud 40%. Igal aastal liitub mahepõllumajanduse skeemiga uusi ettevõtteid, täna on Eestis 1740 maheettevõtet.

Mahepõllumajandussektori laienemise põhjusteks on ühelt poolt paljude põllumeeste soov majandada looduslähedaselt ja teiselt poolt tarbijapoolne üha suurenev turunõudlus. Samuti on mahepõllumajandussektor põllumajanduse jaoks muidu keerulises situatsioonis olnud maailmaturu muudatustest vähem mõjutatud. Turu languse korral on mahetoodete eksport jäänud stabiilsemaks ning hinnakõikumine on olnud väiksem.

Eesti mahepõllumajandust on seni käsitletud peamiselt keskkonnaalase projektina ning ka tulemusi on hinnatud lähtuvalt keskkonnaaspektist. Seetõttu on Eesti mahepõllumajandussektor oma majandusnäitajate poolest Euroopa viimaste hulgas.

Samas on Eestil suur potentsiaal teenida mahepõllumajandussektoris oluliselt suuremat kasumit. Heaks näiteks on Taani, kus mahepõllumajandusmaa pindala on pea sama suur kui Eestis, kuid mahetootjaid on ligi 1 000 võrra rohkem ja tootmine on kordades tulemuslikum – Taanis on mahepõllumajandussektori jaemüügikäive 935 miljonit eurot. Siinkohal ei tuleks lähtuda Eesti ja Taani elanike erinevast ostuvõimekusest, vaid Taani kogemusest, mis koosneb riikliku eesmärgi seadmisest, kohalike põllumeeste omavahelisest koostööst ja toodangumahtudele keskendumisest. Taani näide on Eestile üheks indikaatoriks meie võimaluste kaardistamisel.

Mahepõllumajandus on aga vaid väga väike osa kogu Eesti puhta keskkonna potentsiaalist. Eestil on unikaalne võimalus ära kasutada kõiki puhtast keskkonnast tulenevaid konkurentsieeliseid. Eesti mets, õhk ja põllumaa omavad suurt potentsiaali nii riigi kuvandi kujundamisel kui ka mahemajandusega seotud tegevusvaldkondade edendamisel. Eestis moodustavad metsad üle poole (51%) riigi pindalast – sellise bioressursi olemasolu ja kasutusvõimalused loovad eelduse ökoloogiliselt puhta puidu-, maheturismi-, loodusfarmaatsia ja -kosmeetikasektori arenguks.

Maailmas on kehtestatud ökoloogiliselt puhta tootmise standardid näiteks villale, tekstiilile,
metsadele ja hotellidele, kuid nende potentsiaali ärakasutamiseks tuleks selliseid võimalusi
süsteemselt eesti ettevõtetele tutvustada ja turundada ning soodustada nende rakendamist. Ehkki potentsiaal on olemas, siis ei ole ülevaatliku statistika puudumise tõttu selle rahalist väärtust võimalik hetkel hinnata.

Eelpool mainitud võimaluste kasutamist takistavad paraku täna järgmised tegurid, millele tulekski programmi kestel tähelepanu pöörata:

1. Riikliku maheekspordi eesmärgi puudumine ja mahevaldkondade ülese koordineerimise
puudumine;
2. Väärtusloome ahelat ei vaadelda tervikuna. Toodete väärindamisele eelduste loomine on
puudulik (toodangu töötlemisvõimalused on piiratud), mistõttu leiab Eesti mahekauplustes
enamasti importkaupa;
3. Tarneahelate süsteemid on välja arendamata – tänapäeval ei konkureeri omavahel üksikud
ettevõtted, vaid tarneahelate süsteemid;
4. Mahepõllumajandust reguleerivad õigusaktid on muutunud aasta-aastalt keerulisemaks
ning nõustajate süsteem on mahetootjatele kulukas. Mahevaldkonna nõustajate ühtlane
võrgustik puudub;
5. Madal tootjate ühistegevus ja selle soodustamise puudumine – ühistegevus on eelduseks
toodangumahtude tagamisele ja ekspordile, sh ühine rahvusvahelise mahebrändi strateegia,
mis aitaks siduda „ühe katuse alla“ killustatud väiketootjad.

Mahemajanduse tervikprogrammi kontseptsioon ja tegevused

Eesmärk on koostada ja käivitada kogu Eestit hõlmav mahemajanduse tervikprogramm, et edendada maaelu, luua eeldused ühistulisele tegevusele ja keskenduda majanduskasvule.
Programmi eesmärgiks on muuta mahemajandussektor arvestatavaks majandus- ning
ekspordiharuks, muutes mahemajandusega seonduv asjaajamine lihtsamaks, koordineeritumaks ja tagasisidestatuks. Eesti tarbija on suhteliselt hinnatundlik, mistõttu on programmi fookuses peamiselt eksport, kuigi toitlustamisele suunatud tegevused oleksid suunatud kohalikule turule.

Samas aitaks programmi edukas käitamine kaasa ka kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisele Eestis, sest suureneks toodete valik ja tootmise intensiivistumise tulemusena muutuks hind ka kodumaisele tarbijale vastuvõetavamaks.

Eesti kasu seisneb esmalt mahemajandusega tegelevate ettevõtjate majandusolukorra paranemises ja ekspordivõimaluste kasvus, millele aitavad otseselt kaasa programmi tegevused. Teiseks aitab programm kaasa puhta riigi kuvandi loomisele ja hoidmisele, mistõttu on kaudsem kasu kogu Eesti ettevõtlusele nii läbi paranevate ekspordivõimaluste kui turismi.

Programm hõlmaks mahemajanduse terviklahendust ja keskenduks Eesti puhtast keskkonnast
tuleneva konkurentsieelise kasutamisele kõigis tegevusvaldkondades läbi programmi
põhitegevuste, milleks on:

Maheeksport, ökoturism
Rahvusvaheliste mahestandardite kasutuselevõtt
Eesti mahemajanduse katuskaubamärgi loomine
Õigusaktide lihtsustamise ettepanekud
Turundus ja kommunikatsioon
Statistika süstematiseerimine
Mahetoodangu (pakkumise/nõudluse) andmebaasi loomine ja haldamine

Tänaseks on ligi poolteist aastat programmi ette valmistanud Organic Estonia liikumise 20-liikmeline vabatahtlikest koosnev tuumikmeeskond ning erinevatesse projektidesse on kaasatud ligi 60 inimest ja toetust ideele on avaldanud ligi 2000 inimest. Edasiliikumiseks on ettepanek luua riiklikul tasemel valdkonda juhtiv meeskond, kes töötab välja mahemajanduse terviklahendused ning kaasab projekti kõikide vajalike ministeeriumite ja asutuste kompetentsi, et tagada idee kiire elluviimine ning mahemajanduse hoogustamine koos ekspordivõimekuse kasvuga. Selle programmi raames töötatakse Taani eeskujul (Organic Denmark) välja riiklikult tunnustatud Organic Estonia märk, mis aitaks Eestis ühendada erinevaid mahesektoreid ning keskenduda innovatiivsete lahenduste kasutamisele.

Kontseptsiooni lähtekohaks on muuta mahesektor arvestatavaks majandus- ning ekspordiharuks.
Sihiks on toetada Eesti regionaalset arengut ja maaelu, muutes mahemajandusega seonduv asjaajamine lihtsamaks, koordineeritumaks ja tagasisidestatuks.
Sellest lähtuvalt kavandatakse tegevus kahe-etapiliseks.

Meie lähiriigid Läti ja Soome on asunud tegelema sarnase algatusega. Seega on Eestil hea
võimalus ja samas vajadus Organic Estonia programm kiiremini käivitada ja suuremalt ette võtta, et oma ajalist eelist ära kasutada.

Krista Kulderknup
Arengufondi võiduidee ja Organic Estonia eestvedaja

Comments

comments

You may also like...